10. akadeemilise õppenädala infokiri
Ained hakkavad lõppema ning ilmselt nii mõnelgi teist on ÕISis ette hüpanud kastike, mis suunab tagasisidet andma. See tähendab, et on aeg kiita, jagada konstruktiivset kriitikat ja teha ettepanekuid. Ära viska enda arvamust prügikasti, anna ÕISis õppejõududele tagsisidet!
Korporatsioonis Filiae Patriae (Struve 4, Tartu) toimub 5. novembril 2011 Eesti riigi-, kirjandus- ja haridustegelase ning kauaaegse ajakirjaniku Anton Jürgensteini 150. sünniaastapäevale pühendatud avatud konverents „Sissevaateid eesti ajakirjanduslukku“
Reede, 4. november: konverentsi eelpäev
14.00 Anton Jürgensteini haua külastus Vana-Peetri kalmistul. Kohtumine surnuaia Muru tänava poolses väravas.
Laupäev, 5. november: konverentsi põhipäev
11 avatud ajakirjandusajaloo-konverents „Sissevaateid eesti ajakirjanduslukku“
11.15 C!FP s/s esimehe ksv! Marina Ninaste avasõnad
11.30 Krista Aru, Eesti Rahva Muuseumi direktor
„Hea ajakirjanik on nagu vana kass...“: Anton Jürgenstein ajakirjanikuna
12.00 Liis Ots, C!FP
Eesti naisajakirjanduse idealistlik ning jõuline ärkamine: naisõiguslane Lilli Suburg ja vaimuvalgust toetav „Linda“
12.30 Aita Kivi, Eesti Naise peatoimetaja
Naisteajakirjade roll Eestis läbi aegade
13.00 kohvipaus
13.30 Veronika Mahtina, Peterburi Teataja toimetuse liige
Peterburi eestlaste ajakirjandus ja identiteet
14.00 Tiiu Kreegipuu, Tartu ülikooli teadur
Eesti ajakirjanduse ja ajakirjanike rollidest ja võimalustest Nõukogude okupatsiooni ajal
14.30 Roosmarii Kurvits, Tartu ülikooli teadur
Naine eesti ajalehepiltidel
Konverentsipäeva jooksul on võimalik tutvuda ka Anton Jürgensteini elu ja tegevust tutvustava väikenäitusega.
Noorte omaalgatuslikul grupil Novus Spectrum: noored ja demokraatia on rõõm välja kuulutada esseekonkurss kõikidele 18 - 26 aastastele kirjutamishuvilistele! Vali mõni alljärgnev teema ja lase oma mõtted lendu!
Sinu esseed ootame kuni 1. detsembrini elektrooniliselt aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
- Mina ütlen Euroopa, Sina ütled...
- Euroopa Liit – demokraatlik illusioon?
- Euroopa Ühendriigid – pääsetee või hukatus
- Osalen, otsustan, hoolin – demokraatia Eesti näitel
Mahuta oma arvamus kolmele leheküljele, kasutades kirjastiili Times New Roman 12 ja reavahet 1,5. Lisa tiitellehele oma nimi ja andmed ning saada kirjutis meie poole teele!
Osavaima sõnasepa saadab Eesti Euroopa Liikumine rahvusvahelisele seminarile silmaringi avardama! Parimimad kirjutajad saavad tunnustatud ka tänuürituse ning meediakajastuse näol.
Ootame Sind kaasa rääkima!
Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi saalis (Struve 2, Tartu/ TÜ raamatukogu vastas).
Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse
küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt enam haavatavaks?
Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine.
Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.
Arutelu modereerib Kaili Viilma.
Ootame kõiki kuulama ja kaasa arutlema!
26. oktoobril möödus 100 aastat ajast, mil Tartu tähetorni seati üles Carl Zeissi firmas valmistatud kaheksatolline refraktor-tüüpi teleskoop. Kuni 1963. aastani oli tegemist suurima ning heakvaliteedilisema teleskoobiga Eestis.
Saja-aastane vanus ja kaks maailmasõda pole kahandanud teleskoobi kasutusväärtust – ta on tänaseni töökorras ja annab visuaalsetel vaatlustel silmad ette enamikule kaasaegsetest amatöörteleskoopidest.
Alates 1990. aastate algusest on Zeissi refraktori põhifunktsioon olnud tähistaeva ja planeetide tutvustamine linnarahvale. Selle aja jooksul on vaatluspäevikusse allkirja jätnud rohkem kui 17000 astronoomiahuvilist.
Ka praegu on võimalik kõigil huvilistel Zeissi refraktori abil taevakehasid imetleda. Järgmised vaatlusõhtud tähetornis toimuvad 1.11 kell 19:30 ja 3.11 kell 18.00.
Lisaks toimub 1. novembril kell 18:15 Tartu Tähetornis Zeissi refraktori 100 sünnipäevale pühendatud loeng, kus Akadeemilise Ajalooseltsi esinaine Janet Laidla annab ülevaate Zeissi tellimisest ja teleskoobi käekäigust Tartu Tähetornis.
Loengu teises osas räägib Tartu Tähetorni Astronoomiaringi president Jaak Jaaniste Zeissi refraktori ja Tähetorni Astronoomiaringi rollist harrastusastronoomia propageerimisel ning taeva inimestele lähemale toomisel.
Lisaks on suurepärane võimalus kuulata Zeissi teleskoopi restaureerija Fredrik Punga tagasivaadet Zeissi refraktori ennistamisloole. Näidatakse ka restaureerimise ajal tehtud pilte ning muuhulgas saab teada, kui suurt kahju II maailmasõda teleskoobile põhjustas.
Täpsem info: ajaloomuuseum.ut.ee
Filmi teadust ja võida 1000 eurot!
Tartu Ülikool korraldab teist aastat järjest õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.
Aeg on küps. Varsti ei piisa enam iseenda olemasolust teadaandmiseks sellest, kui riputada Facebooki staatilisi pilte või kirjutada Twitterisse 140 tähemärgiga piirduvaid sõnumeid.
Maailm on täis liikuvaid pilte ning viimane aeg on asuda harjutama visuaalset kirjaoskust.
Kõikide Eesti üldharidus- ja kutsekoolide õpilastelt oodatakse kaastöid teemadel:
- "Elu aastal 2042"
- "Miks tasub energiat säästa?"
- "Tuleviku kool"
Eesti kõigi kõrgkoolide tudengid on oodatud väntama lõike teemal
- „Elu aastal 2042“
- „Kui roheline on roheline tegelikult?“
- „Eesti teadussaavutus, mis vallutab maailma“
Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina. Ning kõige olulisem on idee, vähemtähtis pole aga video tehniline kvaliteet, näitlejameisterlikkus, operaatorioskused ning oskus vältida pseudoteaduslikku sohu uppumist.
Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb konkursilehe kaudu laadida YouTube’i keskkonda. Klippe saab esitada kuni 15. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad. Hiljemalt 15. veebruaril kuulutatakse välja võitjad.
Vaata täpsemalt konkursi tingimusi ja esita oma video: www.novaator.ee/video
Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes.
Eelmisel aastal kujunes konkurss väga edukaks. Kokku osales 57 videot. Neist 43 õpilaste kategoorias ja 14 tudengite kategoorias. Vaata eelmise aasta võiduvideoid: http://www.novaator.ee/ET/video2010/2010-voitjad/
Inauguratsiooniloeng: Venelased Eesti identiteediloomes
Neljapäeval, 3. novembril peab inauguratsiooniloengu TÜ kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Juttu tuleb venelaste rollist Eesti identiteediloomes ja lõimumispoliitika eri etappidest.
Loengus "Võõrkeha või ressurss? Venelased Eesti identiteediloomes" käsitleb professor Triin Vihalemm Eesti rahvus- ja lõimumispoliitika eri etappe ning analüüsib institutsionaalse (mitte)sekkumise ning inimeste igapäevapraktikate paradoksaalseid kombinatsioone, mis lükkavad Eesti venelaste identiteediloomet diasporaa „rajalt“ etnilise vähemuse „rajale“.
Eesti ühiskond sai riigi taasiseseisvumisel pureda väga kõva pähkli – kuidas tulla toime arvuka venekeelse elanikkonnaga, kes siia nõukogude okupatsiooniperioodil elama asus ning, nagu peagi selgus, elama jäi.
Loengus polemiseeritakse aktuaalsete küsimuste üle: Miks pole õige püüda kujundada riigiidentiteeti, vaid kodanikuidentiteeti? Miks eesti keele oskajate arv kasvab oodatust visamalt? Miks Venemaa televisiooni vaatamine ei tähenda tingimata nn ajupesu? Diskussiooni raamistavad seosed kommunikatsiooni, ühiskonna ja kultuuri teoreetiliste käsitluste ning Eestis ja mujal tehtud empiiriliste uurimuste tulemustega.
Professor Triin Vihalemm lõpetas 1991. aastal Tartu ülikoolis ajakirjanduse eriala cum laude ning 1993. aastal samas sotsioloogia magistrantuuri. Sel ajal kujunes välja tema üks põhilisi uurimishuvisid – rahvussuhted ja kollektiivne identiteet.
Väitekirjaga „Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia“ kaitses ta 1999. aastal Tartu ülikoolis doktorikraadi ning alustas õppejõu ja teadlase karjääri ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis. Ta on nõustanud avaliku ja kolmanda sektori organisatsioone lõimumispoliitika vallas ning paljudes kommunikatsiooni ja uuringutega seonduvates küsimustes.
Professor Vihalemma olulised uurimissuunad on ka keel enamuse-vähemuse suhete meediumina, siirdeühiskond kui eripärane kultuurilis-kommunikatiivne kontekst, identiteediloome praktikad tarbijakultuuris, meedias jms. Praegu on professor Vihalemmal muu hulgas käsil grandiprojekt, kus eesmärk on uurida kollektiivseid identiteete kui olulist ühiskonna jätkusuutlikkuse ressurssi Eestis majanduskriisi ja kaasneva ühiskondliku pinge kontekstis. Empiiriliste uuringute objekt on etniline identiteet, mis on Eesti elanike kollektiivses enesemääratluses kesksel positsioonil.
Triin Vihalemm valiti kommunikatsiooniuuringute professoriks 2011. aastal.
Vikipeedia tähistab sünnipäeva!
Ingliskeelse Wikipedia kümnendat ja eestikeelse Vikipeedia üheksandat sünnipäeva tähistatakse loengute ja kringlisöömisega 3. novembril kell 18.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5). Ettekannetega esinevad Eesti noorim teadusdoktor Margus Niitsoo ja TÜ LOTE arvutitehnika programmijuht Karl Kruusamäe. Pärast sõnavõtte saab maitsta kringlit ning tutvuda Eesti vikipedistidega.
Üritus on tasuta ja tähistama on oodatud kõik huvilised!
Lisainfo: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
